Kige aktiivsemalt eostavad eestlased lapsi suvel ja kige loiumalt talvel, kuid he erandiga: suur on viljastumiste hulk julude ajal, selgub teadlaste uurimistst.

Iga pev peetakse Eestis keskmiselt 3800 snnipeva. Eelmise sajandi viimasel kmnendil sndis enim lapsi teisipeviti (22 118), vhim phapeviti (18 151) ja laupeviti (18 355). Need arvud sisalduvad ajakirjas Akadeemia sja avaldatud uuringust, kirjutab SL htuleht.

Vaadelnud eestlaste sndide aastaajalisust, testasid teadlased, et viljastumise krgaeg on eestlasil suvel ja madalseis talvel. Samas on suur viljastumiste hulk ka julude ajal 25. kuni 30. detsembrini, kui tipphetkel viljastub 3861 naist.

sna loomulikult selgub uurimusest, et viljastumiste tipphetk on suvise pripeva ehk jaanipeva kandis - 23 peva, 9. juunist kuni 1. juulini. Siis viljastub le 4050 naise pevas. Kuid kolmas oluline aeg on kevade puhkedes aprillis. Tpsemalt 9. ja 23. aprilli vahel. Seejrel vheneb viljastumiste hulk paari pevaga sna jrsult, mrgivad uurijad. Viljastumiste absoluutarvudes oleks see 9. aprillil keskmiselt 3814 ja 23. aprillil keskmiselt 3947. Eestis on pevas keskmiselt 3400-3700 viljastumist.

Esimese vabariigi ajal kehtis Eestis kummaline 5. peva sndroom, mrgivad uurijad. Eriti selgelt tuli see vlja 1925. kuni 1934. aastani, et 1., 5., 10., 15., 20. ja 25. kuupeval on registreeritud rohkem snde kui naaberkuupevadel.

Uurijate hinnangul tuleb viljastumise aastaajalise kigu vrdlemisel Eestis ilmsiks kaks rhmitumist: varasemad agraarse elustiiliga aastad (1901-1943) ja linnastunud elustiiliga aastad sealt edasi. Esimeses rhmas on viljastumise krgajad vga selgelt kevadel ja suve algul jrsu tipuga aprilli keskel, laugema tipuga juuni keskel ja aastavahetuse paiku. Vhim on lapsi alule pandud veebruaris ja septembris.

Linnastunud elustiili ajal nii jrske tippe ei ole. Phijoontes on mrgatav, et hutemperatuuri tustes on ka rohkem viljastumisi ja vastupidi.