Loomulikult on autoga tunduvalt lihtsam, kui ta on parandatud, tangitud ning te täidate kõiki eeskirju (näiteks soojendate külma ilmaga mootorit), siis käivitub see kergesti. Põhimõtteliselt on lood mehega samalaadsed. Kui ta on “parandatud” (terve), “tangitud” (toidetud) ning “soojendatud” (sada grammi konjakit), peaks ta laitmatult käima minema. Vähemalt soojas ruumis. Ometi ei juhtu seda alati.

Vahel läheb nii, et ka kõikide ülalmainitud tingimuste täitmisel on partnerist kasu tunduvalt vähem kui nendest “mänguasjadest”, mida seks-poodides müüakse. Võibolla just sellepärast trükitakse naisteajakirjades soovitusi, kuidas alal hoida kirgede tuld oma kindlas partneris. Jutt ei käi juhuslikest partneritest, sest tulega on nende puhul kõik korras. (NB! Mitte üheski meesteajakirjas pole leida nõuandeid teemal “Kuidas käivitada naist”. See ongi meeste shovinism tegelikkuses).

Ausalt öeldes kutsuvad ülalmainitud “instruktsioonid” suuresti esile muige. Ei, ega need rumalad pole, nende põhjal on isegi soliidne teoreetiline baas välja töötatud. Kuid häda selles seisnebki, et baas on teoreetiline. Nagu ütles Karl Marx: “Teoorial on sama palju ühist praktikaga, nagu onanismil armastusega.” Seetõttu tuleb igasugust soovitust vaadelda eelkõige praktilisest vaatenurgast.

Küllap kõige populaarsem ning standardsem on nõuanne: “tehke talle striptiisi”. Oleks nagu õige. Kõik mehed armastavad seda. Ometi ei tohi unustada, et striptiis on kunst, mis loomulikult vajab teatud kogemusi, olusid ning aksessuaare. Kui teil pole lavalisest liikumisest õrna aimugi ning ka loodus pole teid erilise plastilisusega õnnistanud, siis riskite oma riiete sassiminekuga, põrandale prantsatamisega ning oma vaese pea äralöömisega. Nii võib lugu lõppeda mitte tema erektsiooniga, vaid teie lõhkise peaga. Ja veel: kui tantsuga on kõik korras, on muretsetud ka jalustrabav pesu, siis tuleks kindluse mõttes ikkagi eelnevalt väga hoolega läbi uurida telekava, et teie etteaste ei kattuks tähtsa jalgpalli ülekandega.

Suur edu saadab ka “kulinaarseid retsepte”, mis sisaldavad kõikvõimalikke aineid äratamaks kirge. Kuid esiteks, et valmistada “erootilist õhtusööki”, tuleb vähemalt osata süüa teha, teiseks, kui mees on töölt tulnud näljasena, lihatüki asemel püüate temasse sisse toppida aga sellerit, siis lõpeb lugu mitte tormilise seksi, vaid valju skandaaliga. Kolmandaks näeb tõeline “erootiline kulinaaria” välja palju lihtsam: hommikul pakute armsamale klaasitäie hapukoort ning sibulaga munaroa, enne “tipphetke” aga paar pitsi konjakit (laiendab veresooni). Üldse – rohkem tähelepanu alkoholile, sest juba vanad roomlased ütlesid: “Ilma Bakchoseta pole Veenusel midagi teha”.

Tihti tuleb lugeda järgmist nõuannet: “Minge kallimaga peole ning teatage talle, et unustasite püksikud jalga panna”.

“Unustasite” – see on kohatu. Suulises kõnes ei ole jutumärke, ning kaaslane võib arvata, et teil on mäluga midagi lahti. Täna “unustasite” aluspesu, homme võite “unustada” õhtuks koju tulla…

Kui tõsiselt võtta, siis nõuab see aktsioon hoolikat planeerimist. Informeerides meest pesu puudumisest, kutsute teda üles tegevusse astuma ning peate olema alustuseks vastavalt riides. Teksaste ning pikkade pükste puhul pole sellel niikuinii mingit mõtet. Kui pidu toimub rahvarohkes ruumis - tualettruumi aga end kauaks lukustada ei saa, sest sinna püütakse pidevalt siseneda - on ettevõtmine juba eos luhtunud.

“Võtke ette suuseks, kui Tema räägib telefoniga”. See on hea küll, kuid ometi mitte ilma puudusteta. Suuseksi eelduseks ideaalis pole mitte ainult fellatio, vaid ka cunnulingus. Teiseks tuleb nõustuda, et see on võimatu, “kui ta räägib telefoniga”. Ja veel on väga tähtis asjaolu see, millest ta räägib. Ütleme, et teie armastatu on ärimees, ning sel hetkel kui teie… noh, üldiselt on selge, kui talle karjutakse kõrva, et tema kontorisse on sisse tunginud maksuametnik ning pearaamatupidaja on juba kõik üles tunnistanud...

Isegi, kui kõik lõpeb juriidilisest seisukohast hästi, suudab vaeseke vaevalt veel kunagi tegeleda suuseksi või üldse mingisuguse seksiga. Teie, seks ning stressisituatsioon jääte talle lahutamatult seotud mõisteteks.

On kerge öelda: “võtke töölt tulnud armsam vastu mustades sukkades ja piitsaga”. Esiteks pole korralikku piitsa leida mitte ainult tavalistest nahktoodete kauplustest, vaid ka mitte igast seks-poest. Teiseks on tarvis osata piitsa kasutada. Mõeldagi ei julge, milleni võib üks ettevaatamatu hoop viia. Kolmandaks ei tea te ju, millal ning mis seisundis ta töölt koju tuleb. Kujutleda vaid, kui südaöö paiku ilmub uksele põhjalikult ebakaine armastatud olend ning näeb kallimat seismas üleni mustas, piits käes. Siin on võimalikud mitmesugused ebameeldivad variandid.

Näiteks võib mees arvata, et ta näeb viirastusi, ning teil tuleb veel kaua tegemist teha tema ootamatute hüsteeriahoogudega. Ehmatusest võib ta hoopis joomise maha jätta, ning te avastate, et teie kallim on tõeline tüütus. Muide, kõik võib ka paremuse poole pöörduda – nähes tigedat naist, hirmus instrument käes, arvab ta, et olete teada saanud selle, millest teil tegelikult aimugi polnud, ning tunnistab üles oma patu, ja teie saate lõpuks kõik teada.

“Põletage lõhnaküünlaid”. Nõuanne on täiesti teostatav ning näiliselt ohutu. Kui just vaipa ei põleta või kallimal allergiat pole nimelt selle lõhna suhtes, mistõttu ta aevastab kaua ja piinarikkalt, kuni terve korter on taas korralikult õhutatud. Ega tegelikult see toiming iseenesest veel midagi ei tähenda – sellega peavad kaasnema teatud valgustus, vastavad sisustuselemendid ning “esoteeriline” muusika.

Kui juba korteris hakkasid levima idamaised lõhnad, tuleb meelde tuletada ka “erootilist massaazhi”. Seda enam, et tänapäeval on igal raamatuleheküljel leida kauni kujundusega just selleks otstarbeks vajaminevaid vahendeid. Kasu on aga nendest umbes sama palju kui kitarrimängu õppimisest raamatu järgi. Massaazh nagu muusikagi on kunst, ning kui muusikariistalt kõlavad oskamatute käte all vaid ebameeldivad helid, siis vaevalt hakkab ka inimese keha laulma vaimustatud armulaulu iseõppija käes. Lühidalt – enne erootilise massaazhi juurde asumist oleks hea kasvõi tavalise massaazhi aabitsatõdede omandamine.

Kuid “seks looduses” on tõepoolest tugev erutaja. Ega asjata just prantsuse kunstnikud (see rahvas hoiab teatavasti peene leidliku armastuse vallas enda käes esikohta maailmas) pole loonud hulgaliselt kauneid lõuendeid sellel teemal. Ainuüksi Monet´ kuulus “Eine murul” väärib vaatamist! Muide, see kurikuulus loodus on küllaltki torkiv, seetõttu ei tohiks unustada midagi sellele laotamiseks kaasa võtta, vastasel korral tuleb armastusega tegeleda vaid seisvas asendis.

Looduses seksimisel on veel kaks olulist puudust, mida peab kindlasti meeles pidama. Esiteks - kõikvõimalikud lendavad ja roomavad olendid, peamine aga – hammustavad, kes lausa ootavad hetke, et kõige ebasobivamal ajal kõige ebasobivamatesse kohtadesse kinni hakata. Teiseks pole meie planeedile praktiliselt inimtühje kohti jäänud. Nii on täiesti võimalik, et teie armupesakesse murravad sisse näiteks sõda mängivad lapsed. Isegi, kui keegi lausa pähe ei saja, võib siiski olla 100% kindel, et kusagilt jälgitakse teid ikkagi. Kui just kaks viimast faktorit armurõõmudele uskumatut teravust juurde ei anna...

Üheks looduse seksi alaliigiks on “seks ebaharilikes kohtades”, millest peaaegu mitte kunagi ei kirjutada ajakirjades. Jutt ei käi liftist ega lennuki tualetist. Siin peetakse silmas erilisi kohti, näiteks Buckinghami palee seinaäärset Londonis, Eiffeli torni all asuvat lillepeenart Pariisis…. Loomulikult ei saa mitte igaüks endale lubada selleks erireisi välismaale. Kuid ka kodulinnas võib leida hulgaliselt huvipakkuvaid kohti. Kui olete koos partneriga huvitatud nende “kollektsioneerimisest”, siis on tõelised armuseiklused mitmeks aastaks ette garanteeritud.

Vähem ekstravagantne, kuid väga hästi mõjuv on “telefoniseks”. Helistate kallimale töö juurde ning asute jutustama, mida te temaga oma kujutlustes ette võtate, unustamata teda seejuures teavitamast, et samal ajal masturbeerite tõeliselt. Praktiliselt ohutu meetod, kui just mehele viie minuti eest pole teatatud vallandamisest või kopsakast palgasumma kukkumisest.

Ilusad klantspiltidega ajakirjad väldivad reklaamimast nn “loomuvastaseid” armastuse viise. Ometi juba vanad kreeklased avastasid banaalse tõe: “mis on loomulik – see pole sündsusetu”. Hiinlased on kreeklastest vanemad, nad eksisteerivad üle viie tuhande aasta ja selle aja jooksul võib juba mõndagi näha. Ning just hiinlased märkasid mõningate metsalindude suguelu juures huvitavaid iseärasusi.

Armunud paari kirg lööb lõkkele kolmanda osavõtja juuresolekul. Nimelt “juuresolekul” – kolmas ei võta osa armuaktist. Hiinlased nimetavad seda võtet - “metskanad” ning kasutavad seda tänaseni aktiivselt. Siin on põhiline nipp vaatleja isiksuses – tähtis on, et ta oleks stoiline inimene, muidu võivad “metskanakesed” muutuda “armastuse kolmnurgaks”.

Lääs pole kunagi mõistnud Ida stoitsismi, sest siin on momendil suuresti moes swing, mis tähendab ajutist kindlate partnerite vahetamist. Sellisteks ettevõtmisteks on rajatud spetsiaalselt sisustatud klubid, kus annate oma kaaslase ajutiseks kasutamiseks ära ning vastu saate teise isendi, keda ilmselt näete esimest ja viimast korda elus. Meil võib sarnast õhtut korraldada oma isiklikus korteris koos usaldust väärivate inimestega (et väärtasjad kaduma ei läheks).

Kõigest ülaltoodust võib teha kokkuvõtte – armsad naised, rohkem hulljulgust armastuses! Ning pole tarvis täht-tähelt järgida naisteajakirjade nõuandeid!