Tiesti hingetuna sstsin sinise vaibaga kaetud treppi mda les auditooriumi. Ma olin neetult palju hiljaks jnud, kuid lootsin siiski veel vaba istekohta leida. Mgipshholoogiat lugeva professor Sandi loengutel oli alati palju kuulajaid ja ma olin enda peale lausa pahane, et olin linnas nii palju aega raisanud.

Enne auditooriumi sisenemist kohendasin veel kiiresti oma kostmi ja soengut. On ju laitmatu vlimus iga hea mja phikapital. Sageli on see kooli lpetamisel isegi thtsam kui erialane kompetentsus ja kneosavus. Suur uks avanes hletult. Sisenesin vaikselt tohutusse saali, kus istus umbes paarsada inimest. Vana harjumuse jrgi rehkendasin kiiresti vlja, kui palju pappi professor Sand tna teenib. Lppude lpuks ei maksnud me ju seminari eest lepalehtedega! Kahesaja inimese pealt teenib professor rohkem kui mina terve aasta jooksul! Minu pilk rndas otsivalt le hivatud tooliridade. Saali keskel olid mned kohad kll veel vabad, aga ma ei tahtnud ilmtingimata nd, mil loeng oli juba alanud, hakata saali keskele trgima, sest see oleks teisi vga hirinud. nneks leidsin he vaba koha eelviimases reas. Kes hiljaks jb, see ilma jb! Ikka veel iseenda peale pahasena avasin oma mapi. Professor Sandi loengul tasus alati mrkmeid teha.

Suutmata ikka veel kontsentreeruda, vaatasin pisut enda mber ringi. Sellised loengud on vga thtsad, sest on vimalik palju huvitavaid inimesi kohata. Ka thtsaid persoone! Lihtsalt rumal, et ma varem kohale ei judnud. Nd visin vaid kuklaid imetleda.

Suurem osa kuulajatest olid naised. Selles polnud ka midagi imelikku, sest naised on ju paremad mjad. Oma loomuliku sarmiga suudavad nad meesripartneritega asju ajades palju rohkem saavutada kui mehed. Muidugi funktsioneerib see ssteem laitmatult ainult seni, kuni enamus ripartneritest on mehed. Alles siis, kui naised peaksid selle ala vallutama, liigub pendel teise rmisse asendisse ja siis lhevad hinda mehed kui head kauplejad. Nii see elu on. Kik muutub. Mitte miski pole jv. Kahju!

Sedasi omaette filosofeerides sattus mu pilk tuttavale kuklale. Lhikeseks ligatud juuksed. Ilus kael. Ja lad, mis ei vajanud mingeid polstreid. Jochen! See vrdjas. Ennasttis kiidukukk. Kompleksivaba ja samas raske karakteriga tp, kes oli selline nagu oli, ja keda tuli ka sellisena vtta. Vi mitte vtta. Peale selle oli ta veel neetult erutav. Ma kohtusin Jocheniga kahe aasta eest mingil ritusel. See mees vallutas mu kigult, ilma et ma oleksin judnud aduda, kuidas see kik juhtuda vis. Kui ma nd kigele sellele tagantjrele mtlen, siis vis see olla tema vahetu otsekohesus. mis mulle kige rohkem mjus. Mis see ka oli, kuid tookord maandushime juba lunavaheajal voodis. Kigest mni tund prast meie tutvumist olime judnud voodisse, kus tema osavad ked lkkasid les mu hukese pluusi ja mudisid ahnelt mu rindu. Mu reied pimusid nagu iseenesest tema puusade mber ja ta tukas oma riista mu pksikuid krvale lkates mulle sisse. Ma oleksin nagu hpnoosi all olnud.

Aga igupoolest ei tahtnud ma enam seda meenutada. Veel vhem prast seda, kui Jochen mu maha jttis. Meie kirglik ja tormiline suhe kestis tpselt neli kuud. See oli suhe, mida ma mitte kunagi ei unusta ega taha unustada. Sellegipoolest oli ebameeldiv teda siin jlle nha. Kuigi ma olin vhemalt oma peas temaga lpparve teinud, siis kripeldus mu alakehas karistas mind iseendale valetamise eest. Oma peas ei suutnud ma minevikku olematuks teha, minu keha aga jb alati Jochenit meenutama.

Prast seda, kui ma Jochenist lahku lksin, tpsemalt, prast seda, kui ta mu krvale heitis nagu tarbetuks muutunud eseme, algas mul teline leina-aeg. Pidin ennast kokku vtma, endasse svima, et mitte oma iseteadvust kaotada. Ma pidin leidma teise mehe, kellele ma oleksin saanud testada, et ka minul on vrtusi. Et ma pole mingi llepurk, mis avatakse, juuakse thjaks ja visatakse minema. Selleks meheks oli Richard, kes oli ratlemata smpaatne, rmiselt soldne ja usaldatav. Vib-olla oleks teistel asjaoludel meie vahel kik klappinud, kuid Richard ilmselt tunnetas, et ta astus mu ellu kellegi teise mehe aseainena. Seeprast oli ka suur viga hisesse korterisse kolida. hel l, kui me parasjagu armatsesime, kutsusin teda hajameelsusest Jocheniks. Siis sai tal mt tis. Ta pakkis asjad kokku ja tegi jdavalt minekut. Kui aus olla, siis olin ma talle selle eest vga tnulik, sest ma oleksin ta elu lihtsalt ruineerinud. Ja seda ainult selleprast, et ma ise vajasin eneseteostust armastatud partneri lbi.

Valju hlega lausutud snad ratavad mind mtetest. Seminari esimene neljandik on mdas. Uksed avati kohvipausiks, kuid ma polnud veel snagi paberile pannud. Vhe sellest, minu teadvusesse polnud judnud ksi sna loengust. Siis vajusin kokku. Jochen! Ta ei tohtinud mind siit leida. Igal juhul mitte prast kiki neid minu ponnistusi tema teelt jdavalt lahkuda. Mitte prast seda, kui ma lohutust otsides Richardile nii palju haiget olin teinud. Ma lahkusin kiiresti oma kohalt ja suundushin sinna, kus oli inimesi kige tihedamalt koos. Mu sda vasardas meeletult, mis mind eriti pahandas. Kas ma ei sarnanenud vikese lapsega, kes koleda musta onu eest pgeneb? Kas ma polnud mitte kllalt vana ja avatud selleks, et lihtsalt Jocheni juurde astuda ja temaga normaalselt vestelda? Ei! Ma ei olnud seda ja ma ei tundnud ennast sellisena.

Jochen oli ainulaadne elamus mu elus. Lummav, atraktiivne, unelmate prints, keda iga naine otsib. Ma olin ta leidnud, kuid ta ei tahtnud mind - vhemalt mitte kogu eluks. Ja kui nad surnud ei ole, siis piinab tema temakest edasi. Hahaa, naljakoht, kas pole?!

"Halloo, Agnes!"

Mul ji sda seisma. Minu muidu nii enesekindel ja iseteadev hl muutus htkki lapsikuks ja allaheitlikuks.

"Halloo, Jochen."

Minu ees seisis mees, kelle tugevate kte vahel olin unustamatuid kiresste kogenud. See oli mees, kes suutis heainsa jooksul minu kehast ja luudest kogu eluju vlja imeda. See oli mees, kes suutis mind sagedamini rahuldada, kui ma seda soovida oleksin osanud. See mees nitas, et rahuldamine on midagi enamat kui lihtsalt orgasmini judmine.

Kui ma nd tema tumedatesse sravatesse silmadesse vaatasin, teadsin, et ma ei kohta enam eales meest, kes suudaks saavutada seda, mida tema on saavutanud. kski mees ei suudaks muuta mu keha selliseks egoistliku lbujanu triistaks, nii nagu seda tegi Jochen.

"Mis sa siin teed?" esitasin talle rumala ksimuse.

Ta ei olnud muutunud. Tema naeruvoltidel oli mulle endiselt sama maagiline mju kui varem.

"Ma olen siin, sest lootsin sind kohata, Agnes."

Endiselt sarmantne valetaja! Kuigi ma teadsin, et ta valetas, lksid mul jalad nrgaks ja ma soovisin vga, et mu mistus tema valesid usuks. See oli tiesti lelgne soov, sest mu teadvus oli juba hmastunud. Minu kaine mistus ja Jochen olid kaks eri maailma. Kus oli ks, seal polnud teisele enam kohta.

"Ma kaotasin su silmist, Agnes," tles ta, ilma et oleks isegi punastanud.

"Ma ei usu sind, Jochen," vastasin mina. Ma polnud talle ilmselt veel andestanud. Veel mitte...

"Kuid see on tsi," jtkas ta valetamist ja manas nole naeratuse, millega ta oli mind ikka ja jlle lummanud. Midagi lisamata ulatas ta mulle kohvitassi. "ks lusikatis kohvi, kaks korda vasakule, ks kord paremale segada. Palun vga." Need naljad ja vtted kuulusid tema trikivaramusse.

"Tnan."

Ma rpasin lonkshaaval kuuma kohvi. Minu sisemuses pulbitses vitlus. "Vaata ette, mida sa teed, Agnes!" hoiatas mind sdametunnistus. "Sa tead, millega riskid, kui sa nd ettevaatlik ei ole."

"Ma tean seda niigi!" vastas libiido trotslikult. "Mis siis selles kiges nii hirmsat on?"

"Sa maandud temaga jlle voodis!" Minu sdametunnistus oli mu libiido kergemeelsusest shokeeritud.

"Kas sa ei mleta, kui sitasti sul lks. kui ta sind maha jttis? Sa pole ju siiani sellest le saanud."

"Ma ei leia enam kunagi sellist meest nagu tema!" hdaldas libiido. "Kindlasti leiad. Maailmas on miljoneid mehi. Kindlasti on nende hulgas ka selliseid, kes on voodis sama head kui Jochen ja keda sa vid usaldada ja kes on vabatahtlikult valmis teie kooselu kindlustama."

"Kas sa oled selles veendunud?" ksis libiido khklevalt.

"Ma olen selles kindel !" vastas sdametunnistus triumfeerivalt.

"Sellest ei piisa. Kas sa saad mullr seda ka garanteerida?" jtkas libiido jonnakalt.

"Vi garanteerida!" pilkas sdametunnistus.

"Mida on selles maailmas ldse vimalik garanteerida?"

"Jrelikult sa ei saa seda garanteerida?"

"Ei, garanteerida ma seda ei saa." "Miks tahad sa mind siis tagasi hoida, miks ma ei vi kas vi ks kord Jochenit nautida?" ksis libiido.

"Selleprast, et hiljem teed mulle jlle etteheiteid haavatud tunnete prast."

Sdametunnistus vaikis hetkeks. Ta ngi, et see polnud ige argument Mni hetk hiljem jtkas ta juba armastusvrsemalt: "Ma tahan takistada, et sul hiljem jlle halvasti ei lheks. Ma tahaksin vhemalt sinu thelepanu hdaohtudele juhtida."

"Selleks sa ju oledki!" naeris libiido valju hlega.

"Et sinule ka alati viimane sna peab jma," pahandas sdametunnistus.

"Selleks ma siin ilmas olen!"tles libiido valjusti naerdes.

"Millest sa mtled?" ksis Jochen.

"Ma lihtsalt ksisin endalt, kas sul oleks tahtmist koos minuga minu tuppa minna?"

Sel hetkel ma teadsin, et mu silmad srasid nagu noorel nugisel. htkki oli kik nii nagu tookord ja ma uskusin liiga kergemeelselt illusiooni, et nii ka jb. Snagi lausumata, kuid lummav naeratus endiselt huultel, jrgnes Jochen mulle lbi rahvahulga.

Kui me professor Sandist mdusime, silmitses ta meid hetkeks skeptiliselt, kuid hakkas siis muhelema. "Ma loodan, et ma nen teid vhemalt homme!" Professor oli tuntud oma sarkasmi poolest, mida keegi talle igupoo- lestpahaks ei pannud. Kergelt kohmetudes naeratasin vastu. Kuid ma ei tahtnud enam kaua oma kahtlustega videlda. Ma ei tahtnud oma sdametunnistusele anda vimalust tistuuridel ttava libiido le vitu saavutada. Ma liikusin peaaegu joostes ja ma ei tundnud ennast sugugi lapsikuna. Ma teadsin, et see, mis nd juhtub, kompenseerib kasvi osaliseltki minu eelmised ja tulevased kannatused. Olen selles kindel!

Lpuks judsime minu tuppa ja Jochen surus mu tugevasti enda vastu, et suruda oma ahned huuled minu suu vastu. Ma tundsin ennast kki nagu mikrolaineahjus. he hetkega hakka mu veri keema. See pletas kui laava mu artereid, pani tuikama mu meelekohad ja punduma huuled, mis ahnelt Jocheni keelt imesid. Kuum laine jooksis mul le selja ja tahtmatult surusin oma puusad vastu Jochenit, tehes ringikujulisi liigutusi. Ma tajusin iga oma kuklakarva, tundsin, kuidas nad psti tusid, kui hullumeelselt erutav kripeldus le mu pea levis. Nagu fuuria kiskusin ma Jochenil likonna seljast, avasin tema srgi, sellel peaaegu npe eest rebides, et hetk hiljem suruda oma kned tema rinda. Pikad punased trbud Jocheni ihul olid minu talitsematu kiresstu tagajrjeks. Need kriimustused andsid samas tunnistust minu vihast selle mehe vastu, keda ma nii vga ihaldasin, ja kes oli mind oma jalge ette heitnud, nii et ma ilma sellise kitumiseta enam elada ei suutnud. Minu pikad kned kraapisid tema rinda, jttes tema nahale pikki veriseid triipe. Mida tugevamalt ma kraapisin, seda kindlamalt surus ta mind enda vastu, seda metsikumaks muutus minu himu. Ma surusin oma kned tema kannikatesse.

Sel hetkel lkkas ta mu jaki ja rebis selle mu lgadelt, nii et ma sain veel vaid vaevu ksi liigutada. heainsa liigutusega rebis ta mu srgi puruks. Minu paljad tissid psesid vabadusse, kus neid ootasid Jocheni ahned ked, mis neist jhkralt kinni haarasid, hoolimata vhimatki rnast kohtlemisest. Tema haare tekitas mulle valu, mis aga hetk hiljem naudinguks muutus. Naudinguks, mis suurenes sel mral, et muutus taas valuks. Tema pidlad silitasid kindlalt minu rinnanibusid, mis hgusid kui tules. ha metsikumalt imesin ma tema keelt, mille ta oli mulle sgavale suhu surunud. Ma hoidsin mlema kega tema kva pulseerivat peenist. Hvasti sdametunnistus, ma nen sind homme!

Jochen lkkas mu seeliku les, haaras pksikutest kinni ja tmbas need pooleks. Mu armugrott oli himust lhkemas. Hetkegi khklemata pistis ta oma viis srme mu jalgevahele. Pundunud ja mrgunud pilu avanes. Ma janunesin ainult selle jrgi, et Jochen oma srmed lpuks sgavamale lkkaks. Mu reied vrisesid erutusest. Lasksin kiiresti Jocheni riistast lahti jahaarasin tema kaela mbert, et mitte pikali kukkuda.

Richard oleks mu keha tundide kaupa rnalt hellitanud, suutmata siiski pakkuda kasvi murdosagi sellest, mida Jochen oma kkrnnakuga suutis. Ma lhenesin oma esimesele orgasmile ja kergitasin rinda, et Jochen pseks paremini mu tisse hellitama. Juliselt ja pantri painduvusega tstis ta mu les ning tassis seina res asuvale suurele kirjutuslauale, teades, et olen iga hetk lpetamas. Ma ei judnud veel j ahedale puuplaadile potsatada, kui ta lkkas mu reied nii les, et need peaaegu puudutasid mu lgu. Tema vnda ots kikus mu armugroti ees, kditades aeg-ajalt mu hbemekarvu. Ma tagusin talle rusikatega vastu rinda, et ta lpuks ometi minusse siseneks.

"Nd!" anusin ma teda, olles ise meeletust himust hingetu.

"Jah, nd!" hdis Jochen ja lkkas oma riista mulle sisse. Ma sain esimese orgasmi juba siis, kui ta ei olnud mulle veel lpuni sisse lkanudki. Selle mne sekundi jooksul titus mul see, millest on unistanud iga naine. Kik me oleme unistanud nii suurest erutusest, et orgasm saabuks juba suguti sissevmisel. Jochen ei andnud mulle vhimatki vimalust maha jahtuda, sest alles nd sai ta hoo sisse. Ja millise veel! Ma pidin kogu just ktega laust kinni hoidma, et ta mind vastu seina ei pressiks. Jochen hoidis oma ktega mu rindadest ja ma ngin nagu lbi uduloori enda ees tema musklilist rinda, higipiiskadega kaetud lamedat khtu ja minu jalge vahel liikuvat vnta, mida ta juliselt edasi-tagasi liigutas. Ta oli mind sna otseses mttes hingetuks keppinud.

Sgaval minu sisemuses mssas torm ja ma olin juba valmis saama teist, veel tugevamat orgasmi. Avasin silmad, et oma naudingut veelgi suurendada, silmitsedes samal ajal Jocheni rinda, kus iga muskel teravalt vlja joonistudes mngis.

Ma teadsin, et nd saab ka tema oma jao. Mul ji hing kinni ja ma tundsin, kuidas tema mahlad minusse voolasid. Ma ngin, kuidas Jocheni pinge jrgi andis ja tema juline keha ltvus.

Oli alles varajane prastluna ja me kasutasime selle ra. Aeg-ajalt andis mu sdametunnistus endast mrku ja ksis minult, mis homme saab. Kuid minu libiido ei tahtnud homsest midagi teada ja tegeles veel ka htul Jocheniga, kes teda ikka ja jlle les kttis. Alles kella kolme paiku sel lah- kus ta minu segamini paisatud voodist ja toast. Ma tahtsin talt ksida, kas me teineteist veel neme, kuid mul oli hirm tema ausa vastuse ees.

Jrgmisel hommikul lahkusin toast sna vara, et saada auditooriumis head kohta. Kohal oli ainult professor Sand.

"Kas ma olen tepoolest esimene?" ksisin mina.

"Ei," vastas ta. "Jochen Roth oli siin juba kolmveerand tunni eest ja vabandas, et ei saa tna tulla. Ta pidavat Dresdenisse sitma. Tal olevat seal vga thtis kohtumine."

Professor Sand silmitses mind pisut kaastundliku pilguga ja svenes siis oma paberitesse.

"Ma ju tlesin sulle!" pilkas mu sdametunnistus.

Kuid mu libiido, meenutades ikka veel sjaseid naudinguid, naeratas mu sdametunnistusele ja tles unelevalt: "Meenuta mulle parem seda kohtumist."